Treeningu heast mõjust tervisele ning füüsilisele vormile teavad paljud, kuid sageli on raske hinnata, mida keha täpsemalt vajab. Veelgi raskem on hinnata, kas igapäevased treeningharjumused on õiged. Siin on 8 treeninguga seotud müüti, mis lükkavad ümber vanad veendmused. Müüt #1: Treeningueelne venitamine aitab ennetada võimalikke vigastusi Puudub teaduslik tõestus, et treeningueelne venitamine vigastusi ennetab. Uuringud

Toidulisandite ülesanne on täiendada toitu, kuid kindlasti ei asenda need mitmekülgset toitumist ja tervislikke eluviise. Inimene on võimeline omandama peaaegu kõik vajalikud toitained ainuüksi toiduga. Seega kui toidulaud on mitmekesine ja oled kehaliselt aktiivne, siis puudub otsene vajadus toidulisandite järele. Siiski ei saa enamus inimesi toidust kõiki vajalikke toitaineid kätte, mistõttu on siinkohal toidulisandid heaks

Kui tihti on vaja end venitada? Kas venitamine aitab vigastusi ennetada? Loe levinud müüte ja hakka end korrapäraselt venitama. Müüt #1: Venitamine hoiab ära vigastusi Teadlased on jõudnud järeldusele, et tegelikult ei pruugi venitamine vigastusi ennetada. Selleks, et vigastuste hulka vähendada on vajalik venitada korrapäraselt pärast soojendust, treeningu alguses ning treeningu lõppedes. Müüt #2: Venitamine

Ameerika Ühendriikides nimetatakse rasvumist epideemiaks. Sellise suure probleemi puhul ei tule puudust ka müütidest. Toome välja 3 enamlevinud müüti ülekaalu tekkepõhjustest. 1. Süüdi on geenid Mitmed uurimused on keskendunud ülekaalu geneetilisele eelsoodumusele. Samas on ajavahemikus 1980 – 2000 ülekaaluliste inimeste hulk kahekordistunud – see on geenide süüdistamiseks liiga järsk muutus. Ülesöömise tegelik põhjus seisneb selles,

Treeninguga alustades soovime kõik näha tulemusi koheselt treeningsaalist välja jalutades. Oleme valmis proovima ka kõige ekstreemsemaid nippe. Mis aga tegelikult toimib? Müüt #1: Lihasmass kasvab kõige paremini siis, kui Sa treenid kergete raskustega ja teed palju kordusi Treeninguga alustades on tulemusi näha ka väikeste raskustega treenides, kuid pärast keha kohanemist areng peatub. Selle vältimiselt tuleb

Tänapäeval leidub sportimise ja aktiivse eluviisi kohta nii palju vastakat materjali, et tekib küsimus, mis on õige ja mis vale. Müüte ja tõestatud fakte on keeruline teineteisest eristada. Mida kiiremini saad teada tõe, seda varem saad hakata end õigesti treenima. Müüt #1: Mida rohkem aega veedad jõusaalis, seda paremaid tulemusi saavutad Kui Sa arvad, et

Kas Sina tead, millest müüdid alguse saavad? Lükkame ümber 8 müüti ning vaatame, kus sellised arvamused alguse on saanud. 1. Piimhape on lihasväsimuse põhjuseks Millest müüt alguse sai: Uuring viidi läbi ligi 100 aastat tagasi (konnade peal). Tulemuste põhjal tehti järeldus, et piimahape põhjustab lihasväsimust. Tõde: Tegelikult ei ole piimhape väsimuse põhjustajaks, vaid energiaallikaks. 2.

Kas jõutreening muudab suureks või vähem paindlikumaks? Uurime vastused välja, kummutades müüte jõutreeningu kohta. Müüt: jõutreening muudab mind suureks Jõutreeningu tulemusena on võimalik kasvatada lihasmassi, kuid on võimalik ka lihasmassi kasvu vältida. See sõltub sellest, kuidas treenida. Kui teha trenni suurte raskustega ning väheste korduste arvuga, siis see soodustab hüpertroofiat (lihaste kasvamist). Vastupidiselt, kui teha