Paljud ravimid, olgu need siis retsepti- või käsimüügiravimid või ka looduslikud toidulisandid, võivad koos alkoholiga olla ohtlikud või isegi surmavad.

Enne ravimite tarvitamist tuleks uurida arstilt või apteekrilt, kas see on koos alkoholiga ohutu või mitte. On ravimeid, mis võimendavad alkoholi toimet ja vastupidi – alkohol tugevdab nende toimet.

Ajakirjas Molecular Pharmaceutics ilmunud USA keemialiidu ACS aruanne kirjeldab laboratoorseid katseid, milles alkohol muutis mitmed ravimid organismile kuni kolm korda kergemini omastatavaks, mis sisuliselt tähendab algupärase ravimiannuse kolmekordistamist.

Alkohol suurendab rahustite, uinutite, trankvillisaatorite ja krambivastaste ainete kesknärvisüsteemi pärssivat ehk pidurdavat toimet. Nendega koos ei tohi kunagi alkoholi tarbida. Organismile ohtlik kombinatsioon on ka aspirin ja alkohol, kuna viimane süvendab alkoholi ärritavad toimet mao limaskestale (tõuseb mao või seedetrakti verejooksu oht). Ohtlik on ka nitroglütseriini tarvitamisel alkoholi tarbimine, kuna veresoonte laienemise tõttu on väga tugev vererõhu langus ja kollapsi oht. Mõned ravimid, nagu näiteks köhasiirupid ning lahtistid, sisaldavad ise alkoholi. Kui samal ajal alkoholi juurde juua, siis suureneb joove veelgi.

Tähelepanelik tuleb olla ka paratsetamooliga. Hiljutine Ameerika teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et alkoholi tarbimine koos tuntud valuvaigistiga atseetaminofeeniga ehk paratsetamooliga võib suurendada neeru talitlushäirete riski ning põhjustada maksakahjustust.

Uuringus analüüsiti enam kui 10 000 inimese andmeid, paludes osalejatel anda vastused alkoholi tarbimise, tervisliku seisundi ja paratsetamooli kasutamise kohta. Paratsetamooli võetakse erinevate valude vaigistamiseks, sh pea- ja lihasvalu korral ning ka palaviku alandamiseks. Töö tulemused näitasid, et 2.6 % osalenutest kasutas paratsetamooli koos madalate või mõõdukate alkoholi kogustega. Neist inimestest 1.2 %-l esines probleeme neerude töös. Paratsetamooli kasutamine ega ka alkoholi tarbimine vähestes või mõõdukatest kogustes üksi ei suurendanud neerukahjustuste riski; koos tarbituna määrati riskiks aga 123 %. Seega võivad need kaks tegurit üheskoos olla inimestele potentsiaalselt ohtlikud.

Kuid soovite, et ravikuur oleks kiire, kindel ja tõhus, siis ei tohiks ravimitega koos alkoholi kasutada. Antibiootikumid, aga ka kõik teised ravimid mõjuvad kõige paremini siis, kui raviaine sisaldus organismis on võimalikult ühtlane terve ravikuuri aja. Ravimeid ja alkoholi koos tarvitades saab maks topeltkoormuse, mis lõpuks võib tekitada maksakahjustuse. Haige organism on niigi kurnatud ja alkoholi talumine on kehale lisakoormus.

USA teadusuuring näitas, et inimesi, kes on pingete maandamiseks harjunud jooma ühe või paar alkohoolset jooki päevas, ähvardab tõsisem alkoholism. Kui palju alkoholi tarvitad Sina?

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Põhja-Carolina osariigis asuva Duke ülikooli teadlased leidsid, et need, kel tuli toime tulla stressi rohkete olukordadega, nagu eksamiperiood, lahkuminek lähisuhtest vms, tarbisid kodus igapäevaselt rohkem alkoholi. Ent pingete maandamist alkoholi kaudu esines siiski vaid teatud inimestel, kelle ajutegevuses olid selleks vastavad eeldused.

Tulemused osutasid, et soov naudingut saada ehk ennast premeerida ja madal riskitaju võivad tekitada alkoholiga probleeme kaugemas tulevikus.

Pole kindlat alkoholi kogust, mis lubaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholi sõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev “vines” olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismiga on tegemist kui inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Alkoholi tarvitamise lõpetamisel reageerib organismi ainevahetus sellele ränkade muutustega. Tekib pohmeluse seisund värisemisega kätes või kogu kehas, kiire südametegevus- ja hingamine, palavik, oksendamine ja unetus. Võivad tekkida ka mitmesugused meelepetted (viirastused) ja krambid.

Alkoholism põhjustab palju probleeme inimese elus.

Alkoholism suurendab meeleolu languse (depressiooni) tekkimise ja enesetappude riski.
Alkoholismil on samuti suur osa kuritegudes, liiklusõnnetustes ja koduses vägivallas.
Alkoholismil on oma roll ka juhuslikus rasestumises ning haigestumisel muudesse narkomaaniatesse ja AIDS’i.
Alkoholsõltuvus põhjustab mitmeid kehalisi haiguseid nagu maksa kärbumine, südame rütmihäired, maohaavand ja ajurabandus.
Alkoholi tarvitavatel rasedatel naistel on oht saada mitmesuguste erinevate sünnikahjustustega lapsi.

Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholsõltuvus tekib 10 %-l meestel ja 5%-l naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus, ühiskondlik heakskiit alkoholi tarvitamiseks või keerulised probleemid isiklikus elus – võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.

Kas sul on probleeme alkoholiga?

Probleemidele alkoholiga viitab hommikune pits, et rahustada närve või võidelda pohmelusega, kassiahastus ja süütunne liigse joomise tõttu.
Sageli esinevad pikad, mõnest päevast kuni kuuajased joomaperioodid.
Üksinda joomine.
Probleemid tööl, mis sageli viivad töökoha kaotuseni ja omakorda rahaliste raskusteni.
Enam ei toituta korralikult ega hoolitseta oma välimuse eest.
Juuakse sageli mälukaotuseni.
Juhitakse joobununa autot.
Alkoholijoobes võidakse vigastada ennast ja teisi.
Vägijoogi pudeleid peidetakse kõrvaliste pilkude eest.
Tekivad meeleolu- ja isiksushäired.
Alkoholi mürgine toime siseorganitele põhjustab hommikust oksendamist, kätevärisemist, näopunetust, tuimust, nõrkust või kipitustunnet kätes või jalgades.
Sagedased on vigastused, eriti kukkumisest.

Haiguse kulg

Enamikul alkohoolikutest on alkoholiga seotud probleemid tekkinud kahekümnenda ja neljakümnenda eluaasta vahel. Peale seda jääb alkoholism krooniliseks , tavaliselt eluaegseks haiguseks. Alkohoolikul on joomisest hoidumine väga raske. Ta võib olla pikemat aega kaine, kuid pidurid alkoholi suhtes on kadunud ja võttes esimese pitsi tekib jälle uus joomaperiood. Abiks võivad olla tugev toetus perekonna poolt ja lävimine korralike, alkoholi mitte tarvitavate sõpradega. Kahjuks inimese enda tahtejõud sõltlast reeglina enam ei aita.

Tervisearengu Instituut toob meieni 4 levinumat eksiarvamust ning selgitab, kuidas asjad tegelikult on.

Alkohol päästab su muredest. Alkohol kipub võimendama seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. Nii võivad ahastus ja masendus juues hoopis hullemaks muutuda. Kui purjuspäi tundubki, et probleemid pole nii tõsised, näivad asjad kaineks saades sootuks hullemad, kui nad tegelikult on.

Alkohol ei lahenda ainsatki probleemi. Joomise asemel on õigem leida mõni sõber või inimene, keda saab usaldada ja kellega saab rääkida. Alkohol tegelikult võimendab muresid: uuringud näitavad tugevat seost alkoholi ja enesetappude vahel.

Alkohol muudab su sõbralikuks. Mõtle ise – kes tahaks endale sõpra, kes ainult purjuspäi teiste vastu kena on? Usu, kainena on märksa lihtsam sõbralik olla. Paljud inimesed muutuvad juues hoopis agressiivseks ja kipuvad tüli norima.
Alkohol aitab sul lõõgastuda. Alkohol mõjub ajule nagu uimasti: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Paraku on nii, et need eluoskused, mis omandatakse kõige viimases järjekorras – näiteks kontroll oma käitumise üle –, kaovad juues kõige esimesena ja kõige esimesena omandatud oskused – näiteks hingamine – kõige viimasena.

Alkoholi lõdvestav toime on petlik: taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid jätavad inimese joomise käigus maha. Nii tehakse ja öeldakse purjuspäi sageli asju, mida hiljem kahetsetakse.

Alkohol teeb su tuju heaks. Oleks äärmiselt kurb, kui inimesed suudaksid end hästi tunda ja lõbutseda üksnes purjuspäi. Tegelikkuses ei tee alkohol kedagi õnnelikumaks, ilusamaks ega seksikamaks. Ka siis mitte, kui telereklaamid või filmid vastupidist väidavad. Tõsi, pärast mõnda jooki võib inimene end lõbusamalt tunda, kuid kaineks saades tuleb sageli hakata tegelema purjuspäi tehtud rumaluste silumisega.

Alkoholi joomine on kahe otsaga. Alkoholi tarvitamisel on kaks külge. Ühelt poolt aitab alkohol lõõgastuda, tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teisest küljest aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. Joobes inimene muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Alkohol muudab inimese iseloomu tihti paheliseks, annab põhjust enesetapumõtetele ja julgustab neid ellu viima.

Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile?

Seedetrakt

Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb
peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus põhjustab häireid kogu orga- nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik.

Maks

Maks lagundab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksa rakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa- vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu- sed tekitavad mürgitusseisundi.

Süda ja vereringe

Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on:

südamelihase kahjustus – süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib;
südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu;
kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drink Kõrgele vererõhule ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad ning see annab tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.

Aju

Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord- korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

halveneb mälu
väheneb õppimisvõime
tekivad tasakaaluhäired

Drastilisemateks tagajärgedeks on:

dementsus ehk nõdrameelsus
langetõbi
hallutsinatsioonid ja kõnehäired.

Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrgestab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni.

Hormonaalne regulatsioon

Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu:

häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saa- vutab lammutamine;
pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu;
 kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;
 meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite kõhetumine, kujuneb impotentsus;
naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suu- reneb nurisünnituste oht;
meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suureneb meessuguhormoonide osakaal, mis tin- gib keha ja hääle mehelikuks muutumise.

Rasedus, imetamine ja alkohol

Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea keegi, kas viljastus kahjustunud või terve munarakk.

Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima vahendusel. Loote alkoholisündroom avaldub alakaalulisuses, vaimses alaarengus ning tähelepanu ja käitumishäires. Intellektuaalsuse ja käitumise puudujäägid ilmnevad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt, keskmiselt 7–14 drinki nädalas.

Alkoholi tarvitamine Eestis

13–15 liitrit absoluutset alkoholi tarvitatakse Eestis täiskasvanud inimese kohta aastas (koguselt võrdub see näiteks 26–30 liitri viinaga).

igal aastal hukkub Eestis alkoholi tõttu umbes 2000 inimest.
Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu ravil.
Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist alkoholisõltuvuse diagnoosi.
Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholisõltlast.
60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased.

Nõuanded alkoholisõltlasele

 Tunnista oma sõltuvusprobleemi.
 Sea endale eesmärgid, mida soovid saavutada, kui vabaned alkoholisõltuvusest.
 Pöördu abi järele, üksi on raske hakkama saada.

• OÜ Lege Artis “Alkohol minu kehas”.

Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas esirinnas, seetõttu on ka alkoholisõltuvuse levik Eestis Euroopa Liidu keskmisest kindlalt kõrgemal.

Alkoholi tarbimise enamlevinud põhjusteks on pingete ja stressi leevendamine, lõõgastumines ning meeleolu tekitamiseks. Hetkelise lõõgastuse tõttu unustame alkoholi tegelikud riskid meie tervisele nii täna kui pikemas plaanis. Alkohol häirib oluliselt meie keha toitainete tasakaalu, viies välja olulisi biomolekule ning takistades nende imendumist. Toitainetega seotud häired viivad pikapeale hea tervise.

Alkohol kahjustab meie tervist, kuna selles sisaldub etanool. Seega ei ole vahet, kas tarbid lahjat või kanget alkoholi, neis mõlemas on etanool ning terviserisk ja –kadu sõltuvad eelkõige ärajoodud etanooli kogusest.

Iga inimese organism on erinev ja see, kuidas mõjutab alkohol organismi, sõltub väga oluliselt inimese soost, vanusest ning füsioloogilistest iseärasustest. Sõltuvused tekivad erinevatel inimestel erinevalt ehk ühed inimesed kalduvad sõltuvusse jääma, teised mitte. See on korraga seotud nii keskkonnatingimuste kui geenidega. Samuti peab alkoholi tarbimisel arvestama, et naiste organismi alkoholitaluvus on meeste omaga võrreldes palju väiksem.

Tervisearenguinstituudi väljatoodud täiskasvanud inimese riskipiirid:

Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
Mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 ja naised rohkem kui 2 alkoholiühikut päevas
Päevakoguseid ei tohi “tallele panna”, et need siis ühekorraga ära juua.

Samas tuleks meeles pidada ka seda, et sellised normid kehtivad tervele täiskasvanule. Igasugused haigusseisundid ning tarvitatavad ravimid mõjutavad oluliselt alkoholi toimet ning tagajärgi.

Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista.

Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski.

Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.
Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.
Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.

Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele
Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad.
Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega.
Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga.
Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral.

Lisaks mõjutab liigne alkohol oluliselt ka meie väljanägemist. Alkoholil on dehüdreeriv ehk kuivatav mõju, mis muudab naha halliks ja elutuks. Loobudes liigsest alkoholist olete hommikul puhanum ja näete parem välja. Jume on parem, nahk on kaunim ning juuksed ja küüned tervemad.

Järjepideval suurte alkoholikoguste tarbimisel on esmased tervislikud muutused väsimus, halvenenud suhted lähedastega, halvenenud füüsiline vorm, ülekaal, kõrgenenud vererõhk, viljakus ja mäluprobleemid. Pidev alkoholitarvitamise riskipiiride ületamine on tervisele ohtlik. Näiteks suureneb risk seedeorganite haiguste, eriti maksahaiguste tekkeks, samuti kasvab risk pahaloomuliste kasvajate ja südame- ning veresoonkonnahaiguste, sh infarkti, insuldi, südame rütmihäirete ja äkksurma tekkeks.. Kannatada võivad inimsuhted, tööalane võimekus, suureneb vigastuste ja vägivalla oht ning märkamatult võib välja kujuneda alkoholisõltuvus.

Tervist kahjustav joomine algab sageli kardetust palju väiksematest alkoholikogustest. Tervise seisukohalt pole vahet, milliseid jooke pruukida, etanool mõjutab inimest ühtmoodi. Arvamus, et kui end mitte purju juua, ei tee alkohol midagi halba, on vale. Kui nautida igal õhtul veini või õlut, on seda tegelikult inimese organismi jaoks liiga palju ja pikemas perspektiivis võivad sind tabada tõsised tervisekahjustused. Seega pole alkoholi tarvitamine kunagi lõpuni riskivaba. Seega, mõtle enne kui jood!

Alkoholitarbimise vähendamisel on palju eeliseid:

Väheneb haiguste tekke risk
Väheneb vigastuste tekke ja joobes juhtimise risk
Paraneb südame- ja veresoonkonna seisund
Vähenevad seedeelundkonna probleemid
Väheneb stressitase
Tugevneb immuunsüsteem
Kehakaalu on kergem kontrolli all hoida
Paraneb une kvaliteet
Meeleolu paraneb, esineb vähem meleolu kõikumisi
Töövõime paraneb
Paranevad suhted lähedaste ja lastega
Säästad raha
Oled heaks eeskujuks oma lastele
Kaunim välimus
Sperma kvaliteet paraneb
Hambad jäävad terveks
Sul on rohkem aega uuteks ettevõtmisteks

Soovitused alkoholitarbimise piiramiseks:

Hoidu võimalusel sündmustest, kus tavaliselt tarvitatakse palju alkoholi
Hoidu päeva lõpus tööpingete leevendamisest alkoholiga, korralda endale mõni teine lõõgastav tegevus, näiteks trenn või kino. Lugemine, lastega tegelemine, hea muusika aitavad mõtteid tööasjadest märksa paremini eemale juhtida
Planeeri asendustegevusi nendeks hetkedeks, mille puhul tavaliselt alkoholi tarvitaksid
Kui sa oled tüdinud või stressis, mine joomise asemel jalutama
Ära joo alkoholi janu kustutamiseks ja hoidu soolastest snäkkidest – need teevad januseks
Söö enne alkoholi joomist, see tekitab täiskõhutunde ja sa jood vähem
Joo alkoholivaba jooki enne iga alkohoolse joogi tarvitamist. Samuti tarbi piisavalt vett alkoholijoomise vahepeal
Joo madalama alkoholisisaldusega tooteid või lahjenda jooke
Hoidu sõpradest, kes joovad palju ja harjuta alkoholist keeldumist
Hoidu „kõik-võtavad-joomisest“ ja muudest joomismängudest
Ära hoia kodus alkoholi tagavarasid. Nendeta on lihtsam kiusatusele vastu panna
Kui jood, siis joo aeglaselt. Keskendu joogi maitsele, mitte toimele.
Välja minnes alusta esimese joogiga võimalikult hilja, mitte kohe pärast tööpäeva lõppu

Kui tundub, et üksi on raske alkoholitarvitamist piirata, siis leia inimene, kellega on Sul kerge avameelselt rääkida ja kellelt saad abi küsida. See inimene võib olla Sinu elukaaslane, sõber, kolleeg või keegi Sinu tuttavatest. Kõige olulisem on probleemi tunnistamine ja julgus abi küsida.

Üritusel või sünnipäeval viibides, pea meeles, et alkohol ei pea olema sündmuse kohustuslik osa. Hea tuju on võimalik saavutada ka ilma alkoholita. Kahjuks on keeldumist kaaslastel sageli raske mõista.

Pea meeles, et igaühe on õigus keelduda. Enda eest hoolitsemine ning oma vajaduste eest seismine on täiesti normaalne. Kuidas öelda “Ei” ning endale kindlaks jääda? Kindlasti sõltub palju seltskonnast ja situatsioonist. Toome välja mõned soovitused: mõnel juhul toimib otse selgesõnaline “Ei”, teises olukorras aga paremini vabandused ja vältimine.

Keeldu joomisest otsustavalt ning tee seda kindla, selge häälega. Vaata alkoholi pakkujale silma – see lisab kindlust ja sõnumile kaalu.
Selleks, et mitte vaidlusse sattuda, vaheta vestlusteemat.
Kui pakkumine muutub pealetükkivaks, anna selgelt märku, et see ei sobi sulle.
Ütle pakkujale, et oled üritusel autoga.
Kui siiski asetatakse jook pihku, siis alati on võimalik jook ära ”kaotada”.
Ära veeda vaba aega koos inimestega, kes heidavad ette, et jood vähe.

Kui tead, et satud olukorda, kus pakutakse alkoholi, siis on mõistlik keeldumise sõnastus eelnevalt välja mõelda. Nii suudad reageerida kiiresti ja veenvalt.

Kui Sa varem arvasid, et alkohol aitab Sul kergemini uinuda, siis uued uuringud näitavad, et tegelikult segab alkohol Sinu und.

Une kvaliteedile ja kvantiteedile on alkoholil nii lühi-kui ka pikaajaline mõju. Õhtul tarbitud alkohol kiirendab küll une saabumist, kuid ei lase vallanduda unenägude ehk REM-und (rapid eye movement). Unenägude uni on hädavajalik inimese vaimse tervise jaoks ning kognitiivsete võimete taastumiseks.

Kui õhtune alkoholiannus on olnud piisavalt suur, võib uni öö esimesel poolel olla väga sügav, inimene magab justkui oimetult, mistõttu keha “unustab” end unefaaside vahetumisel keerata. Pikaajaline surve radiaalnärvile õlavarre piirkonnas võib soodustada käe “äramagamist” ehk “laupäevaöö paralüüsi”, mille tõttu käe funktsioon võib kahjustuda.

Selline sügav uni kestab enamasti vaid hilisööni. Varahommikul läheb uni ära ning lõppkokkuvõttes on õhtune napsitaja ikka hommikuks välja puhkamata. Põhjuseks on alkoholi kõrvaproduktide kuhjumine organismis.

Öö teisel poolel põhjustavad alkoholi võõrutusnähud ehk pohmelus üldise halva enesetunde (nõrkus, peavalu, suu kuivus jne) pindmise, katkestustega ning enama REM-une hulgaga une. Magaja võivad unest äratada ka mao ärritusnähud, peavalu ning täitunud põis. Suureneneb kukkumise risk, näiteks voodist üles tõustes.

Kui alkohol öö esimesel poolel soodustab uinumist ja süvendab und, siis öö teisel poolel see lühendab und ja halvendab une kvaliteeti.

Londoni unekeskuses uuringu läbiviinud teadlased kinnitavad, et alkohol segab meie unetsükleid. Kuigi alkohol kiirendab uinumisaega ja uni on väga sügav, röövib see inimestelt kõige nauditavama unetsükli – unenägude faasi. Kui alkoholi liiga tihti tarvitada, võib see tekitada isegi unetuse.

Alkoholi ebasoodsad toimed on enam väljendunud vanematel inimestel, sest neil püsivad alkoholisisaldused veres ja ajus kõrgemad kui noortematel. Alkoholi toime kehale ja psüühikale võib jätkuda ka siis, kui alkoholisisaldus veres on jõudnud nullini.

Miks purjus inimene norskab?

Paljud on märganud, et pärast alkoholi joomist hakkavad norskama ka need, kes tavaliselt seda ei tee. Neil, kellel esineb uneaegseid hingamishäired (näiteks uneapnoehaigust) või muid unehäireid, neil süveneb selliste häirete hulk ja raskus alkoholi toimel.

Alkohol lõdvestab neelu-ja kurgupiirkonna lihaseid ning sarnaselt uinutite-rahustitega vähendab alkohol aju tundlikkust hapnikupuudusele, mistõttu kehaomased hingamishäirete vastu võitlevad kaitsemehhanismid on alla surutud.

Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist.

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant, kuigi paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.

Alkohol avaldab pärast joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub ja jõuab vereringlusega kiiresti kõikide rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel.

Alkohol mõjub ajule tuimastavalt. Mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena.

Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.

Alkohol on vees lahustuv. Joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga.

Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev. Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Sõltuvalt inimesest võib see aeg olla ka pikem.

On leitud, et geenid määravad millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme.

Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitas omavalitsustel julgemalt alkoholipoliitikat teha. Eelkõige tuleks vähendada alkoholi kättesaadavust noortele, et ennetada uue alkoholilembese põlvkonna pealekasvamist. Ka seadusandjad võiks alkoholi tarbimise vähendamiseks julgemalt piiranguid rakendada. 

Väga levinud on kujutluspilt poe taga konutavatest joomasõpradest. Alkoholiteema üle arutades on koorunud välja, et probleemi olemasolu tajutakse, aga ei usuta, et liigse joomise vastu on võimalik midagi ette võtta. Lihtsaid lahendusi ei ole, aga vähemalt nii palju saaks ära teha küll, et uusi õllesõprade põlvkonda peale ei kasvaks. Selleks tuleb pidevalt teha noorte seas teavitustööd.

TAI koos uuringufirmaga TNS Emor alustab üle-Eestilist uuringut, mis käsitleb inimeste kogemusi, suhtumist ja hoiakuid seoses alkoholi tarvitamisega. Euroopa Komisjoni rahastatavat uuringut viiakse samaaegselt läbi 20 Euroopa riigis. Uuring on samm ühise metoodika loomiseks, et koguda võrreldavaid andmeid ning jälgida arenguid alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil. Uuringu tulemused annavad põhjaliku ülevaate olukorrast Eestis ning sisendi Eesti alkoholi­poliitika meetmete efektiivsemaks juurutamiseks.

Uuringus osaleb Eestist 4400 juhuvaliku teel valitud 18-64-aastast inimest. Uuring viiakse läbi nii veebis kui telefoni teel ning selles osalemine on anonüümne. Uuringu tulemused avaldatakse 2016. aastal.