Aktiivsüsi – organismi puhastaja
Aktiivsüsi on peent musta värvi pulber, mis saadakse materjalidest, milles on suur süsinikutihedus (kookospähkli koorikust, puidust, pähklikoortest, turbast). Tooraineid töödeldakse erinevate gaaside (tavaliselt argooni või lämmastiku) või kemikaalidega kõrgetel temperatuuridel. Tulemuseks on suurenenud pindalaga maitsetu ja lõhnatu negatiivse laenguga süsi, mille pinnal asetsevad miljonid väikesed poorid. Need omakorda seovad positiivse laenguga tervist kahjustavaid aineid, nagu mürgid, raskemetallid ja kemikaalid. Vajab mainimist, et käesolev süsi ei ole sama, mis grillsüsi. Viimane sisaldab mitmeid mürgiseid ühendeid ja seda ei tohiks mitte kunagi tarbida.
Omadused
Kuna tänapäeval satub organismi mitmelt poolt kahjulikke aineid, siis aina enam tuleks tähelepanu pöörata keha perioodilisele puhastamisele erinevatest toksiinidest. Praeguste teadustööde alusel võib aktiveeritud sütt näha kui üldist detoksifitseerijat:
Aitab leevendada gaase ja puhitust
Uuring leidis, et antud süsi ennetab tavaliselt gaase tekitavate toitude söömisel (nt oalised) sellele järgnevat puhitust
ja kõhugaase. Selleks tuleks seda võtta 500mg tund aega enne eelpool mainitud einet. Too seob end soovimatute ühenditega ja pehmendab seedimisega kaasnevaid probleeme.
Seedesüsteemi puhastamine
Aktiivsüsi edendab seedekulgla tervist eemaldades mürkained, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, oksüdatiivset kahju ning madalat immuunsüsteemi funktsioneerimist. Selleks võib võtta 10g sütt 90 minutit enne igat toidukorda kahe päeva jooksul. Tulemuseks on energiatõus ja vaimsete funktsioonide paranemine (tähelepanu, mälu, mõtlemine).
Vastumürk kemikaalidele, mürkidele, ravimitele ja narkootiliste ainete üledoosile
Aktiveeritud süsi seob suuremjagu kahjulikke aineid, enne kui need kehale ebameeldivusi põhjustavad. Mürgistuse puhul tuleks sütt manustada võimalikult kiiresti (max 1h jooksul 50 – 100g täiskasvanutele ja 10 – 25g lastele) ja helistada hädaabinumbrile.
Alkoholist tulenevate toksiinide eemaldamine
Alkoholi tarbitakse harva tema puhtal kujul, pigem on tavalised igasugused segud kunstlike magustajate ning kemikaalidega. Aktiivsüsi eemaldab organismist joogist pärinevad mürkained. Mõned uuringud on viidanud, et selle samaaegsel tarvitamisel alkoholiga võib viimase konsentratsioon veres madalam olla.
Vabaneda halvast hingeõhust, kehalõhnast ja nahahädadest
Aktiivsütt võib kasutada ka välispidiselt, kasvõi koos kookosõliga ja kanda segu nahale putukahammustuse või taime mürgistuse puhul. Segades seda aaloegeeliga aitab ka akne korral ja on igati sobilik halbade kehalõhnade peitmiseks. Samuti saab seda kasutada hammaste valgendamiseks.
Kolesterooli alandamine
Teadlased on tõestanud, et käesolev süsi vähendab halba kolesterooli ning tõstab head. Ühes uuringus leiti, et üldine kolesterool langes 25%: LDL vähenes 41% ja HDL suurenes 8%. Aktiivsüsi takistab kolesterooli imendumist sidudes liigse rasva endaga.
Vananemisvastane toime
Kahjulikud keskkonnamõjud (mitmesugused toksiinid ja vabad hapniku radikaalid) põhjustavad enneaegset vananemist. Aktiivsüsi aitab ennetada rakukahjustusi neerudele ja maksale, samal ajal toetades terveid neerupealseid näärmeid. Mürkainete kehast kadumine kaitseb organeid kahjustuste ja enneaegse vananemise eest.
Manustamine
Antud söe tarbimine on lubatud kõigile, nii vanuritele kui lastele. Eriti soovitatav on seda kasutada neil, kes tihti töödeldud ja madala kvaliteediga toitu söövad. Kaasa arvatud sportlastel, kes tarbivad mitmeid toidulisandeid ja batoone.
Manustades aktiivsütt on oluline juua 12-16 klaasi vett päevas, muidu võib tekkida vedelikupuudus. Veejoomine on oluline ka seetõttu, et aitab kiiresti välja uhtuda mürkained ja ennetab kõhukinnisust, mis mõnedel inimestel ehk ilmneb. Kindlasti ei tohi seda võtta samaaegselt paratsetamooli, digoksiini (südameglükosiid), teofülliini (bronhodilataator) või tritsükliliste antidepressantidega, kuna see võib vähendada või ennetada nende ravimite imendumist. Kõige parem on oodata 2 tundi, enne kui võtta ravimeid või toidulisandeid.
Kõrvaltoimed
Manustades aktiveeritud sütt suukaudselt, võib see põhjustada mustaks värvunud keelt ja/või väljaheiteid, kõhulahtisust-kinnisust või oksendamist.
Allikad
Asprey, D. (2013). The Best Activated Charcoal Detox: Using Coconut Charcoal. Bulletproof. https://blog.bulletproof.com/the-strangest-way-to-detox/
Donsky, A. (2016). 9 Health Benefits of Activated Charcoal. Naturallysavvy.com. http://naturallysavvy.com/care/9-health-benefits-of-activated-charcoal
Dr. Axe (n.d.) Top 10 Activated Charcoal Uses & Benefits. (2017). Dr. Axe. https://draxe.com/activated-charcoal-uses/
Pritchard, J. (2017). Health Benefits & Risks of Activated Charcoal. LIVESTRONG.COM. http://www.livestrong.com/article/448065-health-benefits-risks-of-activated-charcoal/
- Published in Alkohol, Liigsöömine, Organismi puhastumine, Tervis taimedest, Tervislik toitumine
Aafrika mango – imerohi, mis aitab kaalu langetada
Aafrika mango seemnete ekstrakt on üle maailma tuntud oma võime poolest kaotada efektiivselt keharasva ning kõrge lahustuvate kiudainete sisalduse tõttu mõjutada organismi leptiini taset. Lisaks võib Aafrika mango seemnete ekstrakt vähendada kolesterooli ja veresuhkru taset.
Leptiin on kaalualandamise võtmehormoon. Kui leptiinitase on piisavalt suur, saab aju signaali, et nüüd on söödud piisavalt ja söögiisu väheneb. Süües kiudainevaest toitu, vabaneb süsivesikute ainevahetusest saadav energia järsult. See omakorda tõstab insuliini ja leptiini tootmise lakke. Samal ajal hakkab insuliin liigsest suhkrust triglütseriide tegema, tõstes nende taseme kõrgemaks kui optimaalne. Need üleliigsed triglütseriidid ummistavad leptiini retseptorid, takistades täiskõhu signaali jõudmist ajusse. Tagajärjena süüakse rohkem, kui vaja ja pikaaegse liialdamise korral areneb insuliini ja leptiini „immuunsus“. Iga ülekaalus inimene, kellel ei õnnestu lihtsalt kaalu kaotada on silmitsi, kas insuliini ületootmise mustriga või leptiini immuunsusega. Et leptiini immuunsusest üle saada, tuleb tarbida palju lahustuvaid kiudaineid, mida leidub erinevate puuviljade koortes, köögiviljades ja marjades ning eriti ohtralt Aafrika mango seemnetes.
Aafrika mango kasvab troopilistes metsades Aafrikas. Puud kasvatatakse ka farmides kesk- ja lääne-Aafrikas. Vili on rohelise koorega, seest magus, mahlane ja oranž. Seemned on väga toitaineterikkad, sisaldades hulgaliselt kiudaineid, vitamiine ja mineraale nagu kaltsium, magneesium, kaalium, naatrium, fosfor ja raud, lisaks 18 erinevat aminohapet.
Mitte ainult kuulsa telesaate juht Dr Oz ei arva, et Aafrika mango seemnete ekstrakt on imerohi, seda tõestavad ka tehtud uuringud, milles hinnati kas ja kuidas ekstrakt keha koostist ja kaalu mõjutab. Ühes uuringus manustasid uuritavad 150 mg mango seemneekstrakti 2 korda päevas. Uuring kestis 10 nädalat. Selle lõpus täheldati positiivseid muutusi kõigil osalenutel. Langenud oli kehakaal, rasvaprotsent ja vähenenud ka talje ümbermõõt. Lisaks visuaalsetele muutustele oli alanenud üldkolesterool ja LDL-kolesterool, glükoosi tase ja põletikumarkerid veres.
Teine tehtud uuring kestis kuu aega ja selles osalejad olid 40ndates eluaastates ning ülekaalulised. Uuritavad võtsid 350 mg Aafrika mangot 3 korda päevas 30 minutit enne sööki. Uuringu lõpus oli uuritavate kaal langenud, talje ja puusa ümbermõõdud vähenenud. Langenud olid üld- ja LDL-kolesterooli tase ning paljudel katsealustel ka vererõhk.
Meravita pakub Aafrika mango seemneeksrakti sisaldavaid kapsleid. Ühes kapslis 625 mg Aafrika mango seemnete ekstrakti. Kaota kaalu tervislikult ja tõhusalt võttes appi looduse jõud!
Allikad:
http://www.shape.com/weight-loss/food-weight-loss/african-mango-miracle-weight-loss-supplement
http://healthyeating.sfgate.com/benefits-african-mango-10067.html
http://www.herbwisdom.com/herb-irvingia-gabonensis.html
http://www.wellnessresources.com/weight_tips/articles/fiber_leptin_and_weight_loss/
- Published in Diabeet, Kaalust alla, Liigsöömine, Organismi puhastumine, Tervis taimedest, Tervislik toitumine
Uuring: rämpstoidu kahjulikku mõju saab vähendada
Allikas: EatDrinkBetter
Hiljutisest uuringust selgub, et rämpstoit ei ole nii kahjulik, kui seda kombineerida koos Vahemere toiduga, milles on palju puu- ja köögivilju, kala ja rafineerimata toitu.
Uurijad võtsid vaatluise alla üle 15 000 inimese 39-st riigist ja täheldasid, et Vahemere toit vähendab riski saada südamerabandus või insult, siis nii-öelda «lääne dieet», milles on palju magusat, suhkruga jooke ja sügavkülmutatud toitud, tõstab nende haiguste riski, vahendab Independent hiljuti ajakirjas Europea Heart Journal ilmunud artiklit.Uus-Meremaal asuva Aucklandi ülikooli teadlased palusid uut südameravimit katsetama nõustunud pärgarterite haigusega inimestel vastata ka küsimustikule elustiili kohta. Seal uuriti, kui sageli tarbivad vastanud liha, kala, piimatooteid, täisteratooteid, puuvilju, maiustusi magustusi, sügavkülmutatud toitu ja suhkrurikkaid jooke. Seejärel andsid uurijad kõigi vastanute toidulauale 24 punkti süsteemis hinnangu. Vastanute toidulaud jagati kaheks: «Vahemere dieet» ja «lääne dieet». Eraldi hinnang anti mõlemale poolele toidulauast, hinnates, kui palju nende «dieetide» juurde kuuluvaid toite küsitlusele vastanud tarbivad.
Uurijad külastasid vastanuid uuesti kolme ja poole aasta pärast ja said teada, et 10,1 protsenti neist olid selle aja jooksul saanud kas südamerabanduse või insuldi, mis olid vähem tabanud neid inimesi, kelle toidulauale kuulus palju «Vahemere dieedina» kirjeldatud sööke. Ootamatu oli professor Ralph Stewarti juhitud teadlaste rühmale siiski avastus, et ebatervislikuks peetavate toitude söömine suuremates kogustes ei tõstnud tingimata insuldi ega südamerabanduse riski. Stewarti sõnul näitavad uuringu tulemused, et ebatervisliku toidu eest manitsemise asemel peaks inimeste tähelepanu rohkem juhtima tervisliku toidu söömise vajadusele.
Tema sõnul ei leidnud küll uuringus tõestust oletus, et rafineeritud süsivesikute, sügavkülmutatud söökide, suhkrute ja magustoitude mõõdukas tarbimine teeks tervisele kahju, kuid see ei tähenda siiski, et nüüd võiks rahuliku südamega piiramatus koguses rämpstoitu süüa. Uuringus anti inimeste toitumisharjumustele vaid üldine hinnang ja tähelepanu ei pööratud näiteks toiduga saadavatele kilokaloritele, mis on ülekaalulisusega seotud haiguste tekkel määrava tähendusega.
Allikas: Postimees, Tervis
- Published in Harjumused ja pahed, Liigsöömine
Portsjoni suurus ja ülekaalulisus
Allikas: Postimees, Naine 24
Kaks sel aastal avaldatud USAs läbi viidud uurimust näitavad, et kodus ja restoranides (sealhulgas ka kiirtoitlustuskohtades) söödud toidu ja suupistete portsjonid on USAs viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Kardetavalt võib seesugune „toiduportsjonite moonutamine“ tuua kaasa ülekaalulisuse ja rasvumise suurenenud esinemissageduse USAs ja ilmselt ka Austraalias.
Paljud inimesed ei tea mitte midagi soovituslikest portsjonite suurustest – mõnede inimeste jaoks on portsjon kõik, mis taldrikut täidab – kuid näiteks üks portsjon keedetud riisi või makaronitooteid on ainult 250 ml (mis täidab taldrikust umbes kolmandiku) ning üks portsjon liha on umbes 100 g (mis on suuruse poolest võrreldav kaardipakiga). Heitke soovituslike portsjonisuuruste teadasaamiseks
pilk toitumissoovitustele: http://www.ph.ee/content/editor/files/Eesti%20toitumis-%20ja%20toidusoovituste%20j%C3%A4rgi%20soovituslikud%20toiduportsjonite%20suurused.pdf
- aasta jaanuaris USA meditsiiniajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud Nielseni & Popkini poolt läbi viidud uurimus täheldas, et enamik USA kodudes ja restoranides serveeritud toiduportsjonite suurustest on kasvanud – tarbitavate kalorite hulk ühest portsjonist soolastest suupistetest on kasvanud 93 kalori võrra, karastusjookidest 49 kalori võrra, puuviljajookidest 50 võrra, hamburgeritest 97 võrra ning Mehhiko toidust 133 võrra. Kui välja arvata hamburgerid, juustuburgerid ja magustoidud, mis olid suuremad kodus kui kodust väljas, esines enamik kasvudest kiirtoitlustuskohtades. Ainus muutumatuna püsinud kaasavõetav toit oli pitsa.
Teine uurimus, mis avaldati 2003. aasta jaanuaris USA Toitumisassotsiatsiooni ajakirjas Journal of the American Dietetic Association teatas, et ajavahemikus 1990 – 1995 kasvasid märkimisväärselt karastusjookide, kohvi, tee ja hommikusöögihelbete portsjonite suurused.
Autorid jõudsid järeldusele, et sellest ei piisa, kui terviseasjatundjad räägivad vaid soovituslikest toitudest – oluline on rääkida ka soovituslikest toidukogustest.
Allikas: www.healthyeatingclub.org
- Published in Harjumused ja pahed, Liigsöömine
Teadlased: paksuks teeb liigsöömine, mitte vähene liikumine
Allikas: GetHealthy
Arvamus, et võitluses ülekaalulisuse vastu on füüsiline liikumine tähtsam kui toitumise kontrollimine, lükatakse värskes uurimuses ümber. Tansaania endiselt küttidest ja korilastest koosneva Hadza hõimu uurimine viitab sellele, et eluks vajalik kalorite hulk on kõikide inimeste jaoks sama. Sellest tuleneb, et lääne inimesed muutuvad ülekaaluliseks pigem ülesöömise kui passiivse elustiili tõttu, väidavad teadlased.
- aastaks on rasvunud üks inimene kümnest ja ligi kolmandik maailma elanikkonnast on ülekaalulised, selgub maailma tervishoiuorganisatsiooni ennustusest, vahendab BBC News.
Ülekaalulisuse epideemias arvatakse peamiselt süüdi olevat lääne elustiil. Mõju avaldavad mitmed faktorid, sealhulgas kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega töödeldud toit, suured portsjonid ja istuv eluviis, mille puhul teevad põhilise osa füüsilisest tegevusest autod ja muud masinad. Ülesöömise ja füüsilise tegevuse puudumise suhe on aga vaidlusküsimus.
Mõned eksperdid on väitnud, et meie vajadus kalorite järele on pärast tööstusrevolutsiooni drastiliselt vähenenud ning see on ülekaalulisuse puhul suurem riskifaktor kui muutused toitumises. Ajakirjas PLoS ONE avaldatud uurimuses pandi see teooria proovile, uurides energia kulutamist Tansaania Hadza hõimus, mille küttidest ja korilastest liikmeid kasutati iidse inimese elustiili mudelina.
Tuhandeliikmelise hõimu liikmed jahivad loomi ning otsivad marju, juurikaid ja puuvilju, tehes seda jalgsi ja kasutades vibusid, väikesi kirveid ja kaevamiskeppe. Tänapäevaseid tööriistu ega relvi nad ei kasuta.
USA, Tansaania ja Briti teadlaste meeskond mõõtis 30 Hadza mehe ja naise energiakulu. Uurimisalused oli 18-75-aastased. Leiti, et Hadza meeste ja naiste füüsiline aktiivsus oli palju suurem, kuid kui seda korrigeeriti pikkust ja kehakaalu arvesse võttes, ei olnud nende ainevahetuse tase lääne inimeste omast erinev.
Doktor Herman Pontzer New Yorgi Hunteri kolledži antropoloogiaosakonnast ütles, et kõik olid eeldanud, et kütid ja korilased põletavad sadu kaloreid päevas rohkem kui täiskasvanud USA-s ja Euroopas. Saadud andmed tulid aga Pontzeri sõnul üllatusena, mis tõstab esile energia kulutamise keerukust. Pontzer rõhutas siiski, et füüsiline tegevus on hea tervise säilitamiseks kõigest hoolimata oluline.
„Mulle ütleb see seda, et peamine põhjus, miks läänlased paksuks lähevad, on see, et me sööme liiga palju, mitte see, et me liigume liiga vähe,“ ütles Pontzer. „Aktiivsus on tervisele väga tähtis, aga see ei hoia saledana – selleks tuleb vähem süüa. Igapäevane energiakulu võib olla välja arenenud joon, mida on kujundanud evolutsioon ning mis on ühesugune kõigi inimeste puhul, mitte meie erinevate elustiilide lihtne peegeldus.“
Allikas: Delfi
- Published in Harjumused ja pahed, Liigsöömine
Rasvumise tagajärjed
Rasvumine ei ole ainuüksi kosmeetiline probleem, vaid võib kaasa tuua mitmeid haigusi, mis kujutavad tervisele tõsist ohtu. Mida kõrgem on kehamassi-indeks, seda suurem on rasvumisega kaasnevate haiguste tekke oht. Rasvumine on krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul ainult süvenevad. Esimesel etapil segab rasvumine käimist, põhjustab seljavalusid ja väsimust, muudab ägedamaks nahahaigused ja hingamisteede probleemid. Kui sel etapil kaalu langetamisega mitte tegelda, halveneb inimese tervislik seisund märgatavalt.
Ainevahetushäirete tagajärjel tõuseb vere suhkrusisaldus, mis võib põhjustada suhkurtõbe.Tõuseb ka veres sisalduva kolesterooli hulk, see aga suurendab omakorda ateroskleroosi ja podagra tekke ohtu.
Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht.
Suurem osa söödud toidust (isegi kui seda oli vähe) kulutatakse rasvkoe alalhoidmiseks ja tekitamiseks. Kõige sagedamini tekivad seetõttu seedeorganite (maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid, langeb soolestiku lihaste toonus, tekib kõhukinnisus.
Tekivad hingamisraskused, sest rasvladestused segavad hingamissüsteemi normaalset tööd. Väheneb läbi kopsude liikuva õhu hulk ja tekib hapnikupuudus, mis toob kaasa unisuse, peavalud ja mäluhäired, uneaegse lämbumise, norskamise ja lühiajalised hingamisseiskused.
Luustiku ja lihastiku probleemid. Aja jooksul tekivad luustikus muudatused, mis põhjustavad artroose ja reumaatilisi liigesevalusid, eriti põlve- ja puusaliigestes. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik.
Liigne kaal mõjub hävitavalt ka perifeersele närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms.
Rasvumine võib olla ka mitmete onkoloogiliste haiguste põhjuseks. Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki, naistel aga emaka-, munasarja-, piimanäärmete ja sapipõievähki.
Ebaõnnestunud kaalulangetamiskatsed, ümbritsevate suhtumine ja muud tegurid põhjustavad närvisüsteemi häireid, mis väljenduvad neuroosides, unetuses, ärevuses, depressioonis, vihahoogudes jne.
Allikas: Kergemaks.ee
- Published in Harjumused ja pahed, Liigsöömine
