Hoolimata sellest, kas plaanite reisida kargele Põhjamaale või päikesest pakatavasse lõunariiki, tuleks enne reisile asumist kaasa pakkida mõningad võimalike reisivaevuste leevendamise tarbed. Kindlasti tasuks teha ka eeltööd riigi kohta, kuhu plaanite reisida – seda  just võimalike kultuuriliste eripärade tõttu.   Kindlasti peaks kaasa pakkima tarbed, mida kasutada kergemate kriimustuste-vigastuste korral. Pakkige kotti erinevas suurused plaastreid,

Järjest enam on meedias ja igalpool mujalgi kuulda terminit „supertoit“. Aga mida see siis tegelikult tähendab? Mis on supertoit? Kuidas see erineb tavalisest toidust? Miks see on parem, kui meie tavatoit? Supertoidud on saadused otse puhtast loodusest, need sisaldavad väga suurt kogust vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, kiudaineid, rasvu ja valke. Supertoidud on väga toitaineterikkad.   Supertoit

Must pipar (Piper nigrum L, toimeaine piperiin) on väga laialdaselt kasutatud vürts. Teda on väärtustatud just alkaloid piperiini [1-[5-[1,3-benzodioxol-5-yl]-1-oxo-2,4, pentadienyl]piperidine] tõttu, mis on pipra kibe koostisosa. Pipar on hinnatud koostisosa töödeldud toidus, kuna tal on head maitseomadused ja ta takistab mikroobse nakatumise eest. Lisaks kulinaarsetele kasutusvõimalustele on pipral olulised meditsiinilised- ja säilitusomadused ning kasutust leiab

Rauda vajab meie organism küll väga väikeses koguses, kuid selle vajadus on pidev. Lisaks võtmerollile eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis, on raud vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning talitluses. Raud on ka väga oluline osa meie DNA-st ning aitab kehal toota kollageeni. Ilma rauata keha rakud ei kasvaks ega areneks ning vere hüübimine

Toidulisandite ülesanne on täiendada toitu, kuid kindlasti ei asenda need mitmekülgset toitumist ja tervislikke eluviise. Inimene on võimeline omandama peaaegu kõik vajalikud toitained ainuüksi toiduga. Seega kui toidulaud on mitmekesine ja oled kehaliselt aktiivne, siis puudub otsene vajadus toidulisandite järele. Siiski ei saa enamus inimesi toidust kõiki vajalikke toitaineid kätte, mistõttu on siinkohal toidulisandid heaks

Meie organism vajab igapäevaseks normaalseks talitluseks piisavalt mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalid on eelkõige olulisteks koostisosadeks luudes, kehavedelikes, ensüümides ja närviimpulsside edastamises. Inimese organismist on leitud üle 70 erineva mineraalaine, täpselt on määratletud enam kui 20 elemendi vajadus. Kuna organism ise mineraale toota ei suuda, tuleb need omastada toiduga. Mineraalainete nagu ka vitamiinide, teadlik ja süsteemne

Oleme üha rohkem hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti pole aga võimalik ainult mahetooteid tarbida ja valik tuleb teha toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Mis on lisa- ehk E-ained, miks

Rasvhapped on looduslike rasvade ja taimsete õlide põhikomponendiks. Rasvhapped on organismile energiaallikaks, nad on vajalikud organismi rakumembraanide arendamiseks ja kudede tugevdamiseks, samuti kuuluvad nad hormoonide koostisse. Sõltuvalt oma ehitusest jagunevad rasvhapped küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks, samuti Omega-3, Omega-6, Omega-7 ja Omega-9 rasvhapeteks. Meie organism vajab lisaks teistele toitainetele igapäevaselt rasvhappeid. Eriti oluline on tarbida Omega-3

Kaltsium on teada-tuntud mineraal, mille peamiseks allikaks peetakse piima ning ilma milleta ükski luu vast hakkama ei saaks. Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltsiumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kaltsiumi on vaja: struktuursete

Head rasvad on olulised meie keha rakkude normaalse struktuuri tagamiseks ja organismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks. Rasvu ei tohiks nende kõrge kaloraaži tõttu pidada toitaineteks, mida oma toidulaual vältida – keha peab nendes sisalduvad rasvhapped hea tervise tagamiseks söögiga piisavalt saama. Eesti toitumisnõustajate soovituste kohaselt peaks toidust saadavad rasvad kogu päevasest toidust (õlist, võist, liha- ja piimatoodetest)