Suvi on see aeg, kui tarbitakse tunduvalt rohkem värskeid vilju, kui teistel aastaaegadel, kuna siis pole need nii kättesaadavad. Selleks, et saada ühe korraga palju erinevaid vilju ja nendes olevaid vitamiine on väga hea mõte teha endale üks maitsev vitamiinipomm. Tavaliselt on suvel soojade ilmadega söögiisu palju väiksem kui muidu, nii et kuidas oleks ühe

Kahte täpselt ühesugust inimest maailmas ei leidu. Igaüks meist on erinev nii sisemuselt, kui välimuselt. Isegi ühemunaraku kaksikutel on erinevusi, nad võivad küll näida väliselt äravahetamiseni sarnased, kuid me ei näe inimese sisemusse ja varjatud võivad olla väga suured erinevused. Samuti võib tänaval vastukõndiv võõras põdeda väga rasket haigust ilma, et seda väliselt näha oleks.

Tänapäeval tuntakse üle saja liigese-, luu-, sidekoe- ja liigeselähedaste kudede haiguse. Kõige levinumad liigesevaevuste põhjused on põletikud ning traumad. Paljude liigesehaiguste puhul on võimalik ka oma toiduga liigeste olukorda parandada. Reumatoidartriit Reuma on paljude liigese- ja lihasehaiguste sümptomite üldnimetus. Üks levinum nende seast on autoimmuunne põletikuline reumatoidartriit. Reumatoidartriiti ei ole leitud neis ühiskondades, kus süüakse

Must pipar (Piper nigrum L, toimeaine piperiin) on väga laialdaselt kasutatud vürts. Teda on väärtustatud just alkaloid piperiini [1-[5-[1,3-benzodioxol-5-yl]-1-oxo-2,4, pentadienyl]piperidine] tõttu, mis on pipra kibe koostisosa. Pipar on hinnatud koostisosa töödeldud toidus, kuna tal on head maitseomadused ja ta takistab mikroobse nakatumise eest. Lisaks kulinaarsetele kasutusvõimalustele on pipral olulised meditsiinilised- ja säilitusomadused ning kasutust leiab

Täiesti selge, kuid vahest ehk kergesti unustustesse vajunud on teadmine, et meie keha on tervik. Nii väidavad muuhulgas ka mitmed vanasõnad või väljendid, nagu „Terves kehas terve vaim“, aga ka paljud teaduslikud uuringud. Psüühilised häired on samuti ju seotud meie kehaga – peamiselt seostatakse neid ajuga ja seal esinevate muutustega. Samas, ka aju tervis sõltub

Meie organism vajab igapäevaseks normaalseks talitluseks piisavalt mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalid on eelkõige olulisteks koostisosadeks luudes, kehavedelikes, ensüümides ja närviimpulsside edastamises. Inimese organismist on leitud üle 70 erineva mineraalaine, täpselt on määratletud enam kui 20 elemendi vajadus. Kuna organism ise mineraale toota ei suuda, tuleb need omastada toiduga. Mineraalainete nagu ka vitamiinide, teadlik ja süsteemne

Rasvhapped on looduslike rasvade ja taimsete õlide põhikomponendiks. Rasvhapped on organismile energiaallikaks, nad on vajalikud organismi rakumembraanide arendamiseks ja kudede tugevdamiseks, samuti kuuluvad nad hormoonide koostisse. Sõltuvalt oma ehitusest jagunevad rasvhapped küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks, samuti Omega-3, Omega-6, Omega-7 ja Omega-9 rasvhapeteks. Meie organism vajab lisaks teistele toitainetele igapäevaselt rasvhappeid. Eriti oluline on tarbida Omega-3

Atkinsi dieet on ilmselt maailmas üks tuntumaid ja enimuuritud dieete omataoliste seas. Nagu ikka populaarsete asjadega, on ka sellel dieedil arvukalt nii poolehoidjaid kui ka vastaseid. Mida Atkinsi dieet endast kujutab? Atkinsi dieet on oma olemuselt süsivesikutevaene ent hästi valgu ja rasvarikas toitumissüsteem ning selle loojate arvates on ülekaalulisuse peapõhjustajaks lihtsüsivesikud. Samuti on nende arvates

Paleo on tervislik viis söömiseks, sest see on ainus lähenemine toitumisele, mis võtab arvesse miljonite aastatega välja arenenud geneetikat ja aitab sul seeläbi nautida pikka elu saleda, tugeva ja aktiivsena. Meie tänane toidusedel koosneb rõhuvas osas toitudest, mida veel vaevalt 100-200 aastat tagasi ei eksisteerinud. Enamus sellest uuest kraamist, mida võiks koondnimetada „neoliitiliseks toiduks“, on aga meile geneetiliselt

Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847. aastal. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või