Mis on vitamiinid?

Vitamiinid on asendamatud biomolekulid, mida organism vajab väikestes kogustes normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks igapäevaselt.

Enamik vitamiine täidavad oma ülesandeid olles inimorganismi olulistes ensüümides koensüümidena ja osaledes ensüümkatalüüsis.

Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiinid jaotatakse kaheks: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Vesilahustuvad vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), H-vitamiin (biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) ning rasvlahustuvad on A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin. Vesilahustuvate vitamiinide tagavara kestab päevi või nädalaid ning rasvlahustuvate vitamiinide tagavara mõnevõrra kauem. Varudest hoolimata on hädavajalik manustada vitamiine korrapäraselt.

Vitamiinide allikateks võib olla toit, erinevad toidulisandid ning väikest osa vitamiinidest suudab inimese organismi mikrofloora ise toota.

Vitamiinide defitsiit ohustab inimest siis, kui tema toiduvalik on ühekülgne, ta tarbib erinevaid ravimeid või tema elu on stressirohke. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.

Järgnevas tabelis on välja toodud vitamiinide päevane soovituslik kogus (RDA). Kuna organismi vajadused sõltuvad siiski suuresti elustiilist, ei ole tegelikult kahe naise või kahe mehe vitamiinide vajadused tihtipeale samasugused. Milliseid vitamiine Sina juba täna toidust piisavalt saad, ning milliseid peaksid rohkem tarbima, saad teada, kui täidad paremaloleva testi. Pane tähele, et enne testi täitmist on vaja end Meravita kasutajaks registreerida või keskkonda sisse logida.

Vitamiin A puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga ning üldnimetusena kasutatakse sõna retinoidid.

Vitamiin A-d leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandis, bataadis, võis, kõrvitsas ja munas.

Vitamiin A on oluline nägemisprotsessi fotokeemilisel tagamisel, epiteeli ning naharakkude arengus, maomahla sekretsiooni regulatsioonis, kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengus, embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks ning A-vitamiin on antioksüdantse ja antikantserogeense toimega.

Ravi lisakomponendina on A-vitamiin kasutusel alkoholismi, gastriidi, dermatiitide, akne, lihaste düstroofia, tuberkuloosi, astma, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, rinnaangiini, diabeedi, glaukoomi, meningiidi, hemofiilia ja ka osteomalaatsia puhul.

Vitamiin B1 ehk tiamiin on vesilahustuv vitamiin. Tema biokeemilised sünonüümid on ka antineuriitne vitamiin, aneuriin ja antiberi-beri faktor.

Vitamiin B1 leidub hirsis, kaerahelvestes, kanalihas, täisteraleivas ja päevalilleseemnetes.

Tiamiin on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete katabolismis ehk lammutamises, närviimpulsi ülekandel sünapsis, nukleotiidide (DNA ja RNA monomeerid) sünteesis.

Ravi lisakomponendina tarvitatakse tiamiini seniilsuse, Alzheimeri tõve, diabeedi, aneemiate, alkoholismi, pellagra, herpese, gripi ja neuriidi korral.

Vitamiin B2 ehk riboflaviin on veeslahustuv vitamiin, mida leidub piimas, jogurtis, maksas, lõhes, munas, hernestes ja spinatis.

Riboflaviin on vajalik juuste, küünte ja naha normaalseks arenguks ning ka nägemisprotsessis.

Lisamanustamine on põhjendatud juhul, kui juuakse ülemäära kohvi ja teed, tarvitatakse ohtralt magusat, välditakse piimaprodukte ning suitsetatakse ülemäära palju.

Kasutatakse ravi lisakomponendina alkoholismi, pellagra, kasvupeetuse, parkinsonismi, diabeedi, katarakti, kanapimeduse, glaukoomi, artriidi, nefriidi, gripi, akne, dermatiidi, nahahaavandite, juuste väljalangemise, jalakrampide ja Alzheimeri tõve korral.

Vitamiin B3 ehk niatsiin on veeslahustuv vitamiin, mida leidub maksas, piimas, kanalihas, nisukliides, ubades.

Niatsiin osaleb süsivesikute, lipiidide ja aminohapete lagundamisel. Samuti on tal oluline roll närvikoe ja naha talitluses.

Vitamiini säilitatakse maksas ning varud kestavad 2-5 nädalat.

Ravi lisakomponendina võib niatsiini kasutada alkoholismi, stressi, seedehäirete, dermatiitide, akne, tuberkuloosi, artriidi, hüperlipideemia, hüpertoonia, ateroskleroosi, konjunktiviitide, multiipelskleroosi, neuriitide, peavalude, peapöörituste, parkinsonismi, epilepsia ja hüpoglükeemia korral.

Vitamiin B5 ehk pantoteenhape on veeslahustuv vitamiin, mida leidub maksas, piimas, munas, täisteraleivas, hernestes ja tomatis.

Pantoteenhape on oluline aminohapete, lipiidide ja nukleiinhapete ainevahetuses, osaleb ka ravimite detoksikatsioonis.

Varud organismis kestavad 2-4 nädalat.

Ravi lisakomponendina võib pantoteenhapet kasutada alkoholismi, depressiooni, kasvupeetuse, gastriidi, psoriaasi, akne, lihasdüstroofia, astma, tuberkuloosi, artriidi, peavalude, neerupealise alatalitluse, katarakti, hüpoglükeemia, multiipelskleroosi ja aneemia korral.

Vitamiin B6 ehk püridoksiin on veeslahustuv vitamiin, mida leidub maksas, lõhes, munakollases, pähklites, leivas, avokaados, banaanides. Seda vitamiini toodab ka soole mikrofloora.

Püridoksiin on vajalik süsivesikutest energia saamiseks, aminohapete sünteesimiseks, neurotransmitterite, heemi, nukleotiidide ja sfingomüeliinide sünteesiks, vitamiin B12-e imendumiseks.

Organismis salvestatakse püridoksiini vähesel hulgal aga need varud, mis salvestatakse, kestavad 1-4 nädalat.

Ravi lisakomponendina võib püridoksiini tarvitada alkoholismi, stressi, rasvumise, dermatiitide, akne, prostatiidi, lihaste düstroofia, reumatismi, tuberkuloosi, artriidi, astma, gripi, neerukivide, hemorroidide, multiipelskleroosi, neuriitide, peavalude, peapöörituste, parkinsonismi, epilepsia, koliidi, aneemia, kollatõve, depressiooni sümptomatoloogia, lihastedüstroofia, reumatoidartriidi, tuberkuloosi ja rasedustoksikoosi korral.

Biotiin ehk vitamiin H ehk vitamiin B7 on vesilahustuv vitamiin, mida nimetatakse ka antiseborroiliseks vitamiiniks. Seda leidub maksas, täisteraleivas, pärmis, munades, keedetud sojaubades, tomatis.

Biotiin on vajalik rasvhapete sünteesis ja süsivesikute resünteesis – glükoneogeneesis, aminohapete katabolismis (lagundamisel). Lisaks vajavad biotiini ka foolhappe, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolism.

Vitamiin H-d säilitatakse maksas, neerudes ja ajus ning varu on 2-7 nädalaks.

Võib kasutada ravi lisakomponendina alkoholismi, depressiooni, diabeedi, dermatiitide, ekseemide ja lihasvalude korral.

Foolhapet ehk vitamiin B9-t nimetatakse ka antianeemiliseks vitamiiniks. Seda leidub maksas, nisuidudes, ubades, lillkapsas, maasikates. Vähesel määral toodetakse foolhapet ka soole mikrofloora poolt.

Foolhape on vajalik ajukoe talitluseks, erütrotsüütide (vere punaliblede) arenguks ja soolhappe tekkeks maos.

Antud vitamiini talletatakse maksas ning varud kestavad 1-3 kuud.

Ravi lisakomponendina võib kasutada foolhapet alkoholismi, aneemia, pellagra, skorbuudi, gastriidi, psoriaasi ja krooniliste hemolüütiliste seisundite korral. On näidatud ka foolhappe preventatiivset rolli insuldi korral, kuna tal on omadus langetada vererõhku.

Mõistlik on lisamanustamine raseduse I trimestril (soovitatav annus 0,4-1 mg/päevas, koormatud anamneesi korral 4-5 mg/päevas) ja imetamise korral, et seeläbi vähendada neuraaltoru defektide, huule-suulaelõhe, südame kaasasündinud väärarendite ja urogenitaaltrakti kaasasündinud väärarendite tekke ohtu.

Vitamiin B12 ehk hüdroksükobalamiin on veeslahustuv vitamiin, mida leidub maksas, sealihas, kohupiimas, jogurtis, lõhes, munas, verivorstis – loomne toit on sisuliselt ainus oluline allikas.

Hüdroksükobalamiin on oluline foolhappe metabolismis, nukleiinhapete sünteesis, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimises ning erütrotsüütide (vere punaliblede) arengus, müeliini sünteesis ja naha normaalseks arenguks.

Antud vitamiini säilitatakse peamiselt maksas aga ka luuüdis, neerudes ja pankreases. Varu on keskmiselt 1-3 aastaks.

Ravi lisakomponendina võib tarvitada alkoholismi, peptilise haavandi, gastriidi, ateroskleroosi, aneemiate, osteoporoosi ja diabeedi korral.

C-vitamiini puhul on tegemist vesilahustuva vitamiiniga, mille sünonüümnimeks on L-askorbiinhape. Peale askorbiinhappe enda on inimesele omastatavad ja sama füsioloogilise toimega ka askorbiinhappe soolad ja estrid (askorbaadid), mis seedimise käigus muudetakse vabaks askorbiinhappeks. Seejuures askorbiinhappe rasvhappeestrid on rasvades lahustuvad.

C-vitamiini leidub kõige enam näiteks mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, lehtkapsas ja mädarõikas.

Askorbiinhape on vajalik nii sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks kui ka haavade paranemiseks. C-vitamiin on oluline ka paljude organismi jaoks oluliste mediaatorite sünteesil. Lisaks eelnevalt on antud vitamiini näol tegu ka olulise antioksüdandiga.

Ravi lisakomponendina on C-vitamiin kasutusel näiteks alkoholismi, artriidi, beri-beri, gripi, seljavalude, hammaste ja igemete haiguste, ekseemi, psoriaasi, akne, lihaste düstroofia, tuberkuloosi, bronhiidi, reuma, stenokardia, diabeedi, ateroskleroosi, osteoporoosi kui ka prostatiidi korral.

Vitamiin D puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, mida leidub kalamaksaõlis, lõhes, heeringas, sardiinides, lestas, munas, võis. D-vitamiini sünteesitakse ka nahas UV-kiirguse toimel.

Vitamiin D on oluline kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonis ja seega ka oluline luude arengu soodustamiseks, vererõhu regulatsiooniks, normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks.

Vitamiin talletatakse maksa ning varu ajaline kestvus on kusagil 1-5 kuud.

Ravi lisakomponendina võib D-vitamiini kasutada alkoholismi, psoriaasi, akne, teetanuse, tuberkuloosi, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, tsüstilise fibroosi, diabeedi, glaukoomi, katarakti ja hüpoparatüreoidismi korral.

Optimaalne D-vitamiini tase veres langetab riski II tüüpi diabeedi, kardiovaskulaarsete haiguste ja metaboolse sündroomi tekkeks.

Vitamiin E puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, mida leidub nisuiduõlis, sojaõlis, rapsiõlis, päevalilleseemneõlis, mandlites, kreeka pähklites, sarapuupähklites, maapähklites, lõhes, munades ja porgandis.

E-vitamiini põhirolliks on antioksüdantsus. Ta on olulisim lipofiilne naturaalne antioksüdant inimorganismis. Antioksüdantses kaitsereaktsioonis koopereerub E-vitamiin eeskätt askorbiinhappega. Samuti soodustab ta seleeni püsimist organismis ja heemi sünteesi, reguleerib trombotsüütide (vereliistakute) agregatsiooni, veresoonte silelihasrakkude tekkimist, mõjutab põletiku taset organismis.

Vitamiini säilitatakse maksas, rasvkoes ning vähemal määral südamelihases, neerupealistes, skeletilihastes ja vere lipoproteiinides. Varud on umbes 1-4 kuuks.

Ravi lisakomponendina võib kasutada vitamiini aneemiate, ateroskleroosi, stenokardia, müokardi infarkti, veresoonte tromboosi, hemorroidide, diabeedi, insuldi, veenide varikoosi, osteoporoosi, parkinsonismi, sapikivide, katarakti, tsüstilise fibroosi, hüpertüreoidismi, prostatiidi, nefriidi, allergiate, bronhiidi, kollatõve, artriidi, lihaste düstroofia, nahahaavandite, akne, gastriidi, vähi ja menstruatsioonihäirete korral.

Vitamiin K puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, mis tegelikult hõlmab antihemorraagilise toimega ja lähedase ehitusega ühendeid üldnimetusega naftokinoonid. Seda leidub petersellis, hapukapsas, rooskapsas, spinatis, nisuidudes, lillkapsas, rapsiõlis, kaeras, maisis, hernetes.

K-vitamiini peamine funktsioon on seotud vere hüübimisega. Ta on vajalik ühend mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite sünteesiks/aktiveerumiseks. Vitamiin võtab osa ka luukoe mineralisatsioonist, mängib olulist rolli glükoosi lõhustamisel energia tootmises, langetab põletikumarkerite taset keskealistel ja vanematel inimestel, vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning meestel on tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki.

Imendunud vitamiini säilitatakse maksas.

Võib kasutada ravi lisakomponendina hemorraagiate, osteoporoosi, maksatsirroosi, Crohni tõve, hepatiidi, alkoholismi ja luumurdude korral.

Akuutne on K-vitamiini vajadus enneaegsetel vastsündinutel ja imikutel, kelle emad on kasutanud raseduse ajal karmbivastaseid ravimeid (antikonvulsante).