A-Vitamiin

Vitamiin A puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga ning üldnimetusena kasutatakse sõna retinoidid. Retinoidide alla kuulub retinool (reproduktiivne süsteem), retinaal (nägemisprotsess), retinooli estrid (säilitamine), retineenhape (kasv ja diferentseerumine) ja 3,4-didehüdroretinool. Lisaks eelnevale, moodustub osadest karotenoididest (α-karoteen, β-karoteen) organismis ensüümide toimel retinool. Karotenoididel puuduvad A-vitamiini teiste vormide kahjulikud toimed.

Millistes toiduainetes vitamiini leidub?

• kalamaksaõli
• veisemaks
• seamaks
• kanamaks
• porgand
• bataat
• või
• kõrvits
• muna

Vitamiini biofunktsioonid

Retinoolil, retinaalil ja retineenhappel on mitmeid biofunktsioone.

Kõige olulisemaks biofunktsiooniks on see, et retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. Samuti osaleb A-vitamiin epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning immuunsüsteemi töös. A-vitamiini nappusest tulenev silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist.

Veel osaleb A-vitamiin epiteeli ning naharakkude arengus. Samuti võtab see vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu regulatsioonis. Vajalik on A-vitamiin ka embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla sekretsiooni regulatsioonis ning A-vitamiin on antioksüdantse ja antikantserogeense toimega.

Imendumine, säilitamine ja väljutamine

Imendub A-vitamiin peensoole ülaosas. Tuleb silmas pidada seda, et imendumist häirivad raske kehaline töö, raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, nitraadid, fenobarbitaal, prednisoloon ja kortisoon, aga ka kolestüramiin ja teised sapphappeid siduvad ravimid.

A-vitamiini säilitatakse maksas. Maks suudab säilitada kuni 300 µg/g retinooli ja varud on 1-3 aastaks. Salvestatud vitamiini kasutamist soodustab tsink.

Huvitav on ka teada seda, et taimedes sisalduvatest karotenoididest tekib vitamiin A just β-karoteenist ning see toimub umbes 30-60% ulatuses toidus sisalduvatest karotenoididest.

A-vitamiin eritub sapi koosseisus.

Defitsiidist tulenevad probleemid

• Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses)
• Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja suurenenud infektsioonirisk)
• Naha kuivus
• Naha vananenud välimus
• Kasvuhäired (eriti kiiresti kasvavatel lastel)
• Platsenta kasvuhäired
• Sugurakkude moodustumise häired
• Kiire C-vitamiini defitsiidi teke

Riskirühmad defitsiidi tekkeks

• Suhkruhaiged
• Eelkooliealised lapsed
• Rasedad
• Kilpnäärme ületalitlusega inimesed
• Maksatsirroosiga patsiendid
• Sapijuhade sulgumisega patsiendid
• Kroonilise neerupõletikuga inimesed
• Kopsupõletikku põdevad inimesed
• Hingamisteede infektsiooniga inimesed
• Kroonilise nefriidiga inimesed

Toksilisus

On täheldatud, et A-vitamiinil on steroidhormoonidele sarnane toimemehhanism, mistõttu on vitamiini liigmanustamisel (üle 1,5 mg/päevas) mitmeid ohte.

Kestval liigmanustamisel võivad ilmeda iiveldus, oksendamine, kahelinägemine, peavalu, luude valulisus, hüperkaltseemia ja neutropeenia.

On teada ka seda, et kestval liigmanustamisel raseduse ajal võivad lootel tekkida arenguhäired. Ohtlikuks on just teine ja viies rasedusnädal, kuid ettevaatlik peaks olema kuni kaheksanda rasedusnädalani.

Samuti on kestev liigmanustamine maksatoksiline. Võib tekkida maksa suurenemine, sidekoestumine ning seeläbi maksa funktsiooni alanemine. A-vitamiini maksatoksilisi toimeid potentseerivad hüpertriglütserideemia, krooniline alkoholi liigmanustamine ning juba olemasolev maksakahjustus. Maksa kahjustavate koguste manustamisel häirub ka maksa võime säilitada retinooli ning retinool satub verre sidumata kujul. Nii on retinoolil pindaktiivsed omadused ning seeläbi võivad kahjustuda rakkude membraanid ning lüsosoomid.

Tuleb silmas pidada seda, et A-vitamiin on vastunäidustatud maksahaigustega inimestele, suitsetajatele ning liise alkoholi tarbijatele.

Vitamiinpreparaatide tarvitamine

Preparaatides on A-vitamiin enamasti retinüül-atsetaadi, retinüül-palmitaadi või retinoolina.

Tuleb silmas pidada seda, et toime on efektiivsem manustades vitamiini koos kaltsiumi ja tsingiga, sest nad soodustavad imendumist. E-vitamiin omakorda takistab inaktiveerumist ning seeläbi soodustab samuti imendumist. Oluline A-vitamiini manustada ka koos B-grupi vitamiinidega, sest need soodustavad akumuleerumist ning lisaks kõigele tuleks lisada ka C-vitamiini, sest see pärsib A-vitamiini võimalikku toksilisust.

Ravi lisakomponendina on A-vitamiin kasutusel alkoholismi, gastriidi, dermatiitide, akne, lihaste düstroofia, tuberkuloosi, astma, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, rinnaangiini, diabeedi, glaukoomi, meningiidi, hemofiilia ja ka osteomalaatsia puhul.

Joonis 1. A-vitamiin: retinool

Joonis 2. A-vitamiin: alfa-karoteen