B1-vitamiin / tiamiin

Vitamiin B1 ehk tiamiin on vesilahustuv vitamiin. Tema biokeemilised sünonüümid on ka antineuriitne vitamiin, aneuriin ja antiberi-beri faktor. Bioaktiivseimaks vormiks on tiamiinpürofosfaat ehk tiamiindifosfaat (TPP, TDP, kokarboksülaas). Vähene aktiivsus on ka tiamiinmonofosfaadil ja tiamiintrifosfaadil. Tegemist on termolabiilse ja aluselistes lahustes vähepüsiva vitamiiniga.

Millistes toiduainetes vitamiini leidub?

• hirss
• kaerahelbed
• kanaliha
• täisteraleib
• päevalilleseemned

Vitamiini biofunktsioonid

Tiamiin on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete katabolismis ehk lammutamises. TPP ehk tiamiinpürofosfaat on mitmete liitensüümide koensüümiks – püruvaadi dehüdrogenaasses kompleksis, alfa-ketoglutaraadi dehüdrogenaasses kompleksis ja transketolaasis, mis kõik on olulised süsivesikute muundumises organismis kasutatavaks energiaks ning tiamiini defitsiidi korral häirubki esimesena süsivesikute metabolism.

Tiamiin osaleb ka nukleotiidide (DNA ja RNA monomeerid) sünteesis.

B1 vitamiinil on oluline osa ka närviimpulsi ülekandel sünapsis (nt atsetüülkoliini süntees, ioonide translokatsioon). See tuleneb tiamiini olulisusel süsivesikute metabolismis, sest kui on tiamiini puudus, siis on häiritud närvikoe peamise energeetilise substraadi glükoosi kasutamine ning rakkudes kuhjub närvikoele toksiline püruvaat.

Tiamiini defitsiit põhjustab mao limaskesta transketolaasi aktiivsuse ja NADPH tasemel languse, mis pidurdab soolhappe tekke ja sekretsiooni.

Imendumine, säilitamine ja väljutamine

Imendub peensoolest kas kandja-vahendatult või passiivse difusiooniga, kusjuures imendumist häirivad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol ja kofeiin.

Säilitatakse tiamiini 50% ulatuses skeletilihastes, 40% ulatuses maksas, lisaks ka neerudes ja närvikoes. Kuna tegu on veeslahustuva vitamiiniga, siis varud kestavad 1-2 nädalat. Organismis olevast tiamiinist on 80% TDP-na, 10% trifosfaadina ja viimased 10% moodustavad vaba tiamiin koos monofosfaadiga. Vaba tiamiin on põhiliselt veres, aga TDP on rakkudes.

Liigne tiamiin väljutatakse kiiresti uriiniga.

Defitsiidist tulenevad probleemid

• Seedetegevuse häired, nõrkus, isutus, emotsionaalne labiilsus
• Häirunud närvitalitlus
• Rasvhapete ja aminohapete lõhustumise langus
• Beriberi (nii märg kui ka kuiv)
• Wernicke-Korsakoff sündroom alkohoolikutel

Riskirühmad defitsiidi tekkeks

• Alkohoolikud (atseeta-aldehüüdi kuhjumine organismis, mis häirib tiamiini kasutamist)
• Liigse (üle 4 tassi päevas) musta kohvi ja tee tarvitajad (polüfenoolsed koostisosad inaktiveerivad tiamiini)
• Rasedad, eriti rasedusaegse diabeediga isikud
• Diabeetikud (eriti neuropaatiaga)
• Bariaatrilise operatsiooni järgselt
• Kestvalt väga rohke rafineeritud suhkru tarbijad
• Suitsetajad
• Magneesiumi puudusega isikud
• Tiaminaasi rikaste toitude (toored magevee kalad, molluskid) tarvitajad
• Tiamiin-sõltuva megaloblastilise aneemiaga isikud

Toksilisus

Varajased sümptomid on nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine ja naha punetus. Tugeva toksilisuse korral äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ja üksikutel juhtudel isegi anafülaktiline shokk. Tuleb silmas pidada ka seda, et neerud eemaldavad verest märksa suuremaid tiamiini koguseid, kui on kirjas ööpäevases normis.

Vitamiinpreparaatide tarvitamine

Lisavajadus sõltub ka kulutatud kaloritest ehk tuleb tarvitada umbes 0,5 mg tiamiini iga kulutatud 1000 kcal kohta. Sportlased, kes peavad süsivesikuterikast dieeti, võivad vajada lisaks tiamiini, et muundada suurt hulka söödud süsivesikuid.

Juurde peaksid antud vitamiini manustama ka alkohoolikud, ülemäära teed või kohvi tarbivad inimesed ning ka suitsetajad.

Ravi lisakomponendina tarvitatakse tiamiini seniilsuse, Alzheimeri tõve, diabeedi, aneemiate, alkoholismi, pellagra, herpese, gripi ja neuriidi korral.

Vitamiini peaks tarvitama koos riboflaviini, foolhappe, vitamiin C, mangaani ning vitamiin E-ga.

Joonis 1. B1-vitamiin: tiamiin